Kokkupõrke raskusaste on indeks, mis hindab avarii korral tekkinud löögi tugevust ja see on jaotatud kolmeks klassiks A-st kuni C-ni. Mida suurem on löögi mõju sõitjale, seda suurem on kokkupõrke raskusaste. A on parim määratav tase ning C halvim. Raskusastme arvutamiseks hinnatakse kahte parameetrit: kiirenduse mõjutegur (ASI) ja teoreetilise pea kokkupõrkekiirus (THIV) (vt tabelit).
* Kiirenduse mõjutegur (ASI) on peamine parameeter kokkupõrke raskusastme määramisel. Selle arvutamiseks paigaldatakse kiirendusmõõtur auto massikeskmesse ja mõõdetakse löögi tugevust vastu teepiirdesüsteemi. ASI väärtust mõõdetakse kogu kokkupõrke toimumise aeg ning kokkupõrke raskusaste määratakse mõõdetu maksimumväärtuse alusel.
* Teoreetilise pea kokkupõrkekiirus (THIV) on välja arendatud hindamaks löögi mõju tõsidust liiklejale. Sõitjat peetakse vabalt liikuvaks objektiks ning kui sõiduk muudab löögi hetkel oma kiirust, siis sõitja jätkab liikumist sõidukis kuni kokkupõrkeni sõiduki interjööriga. Alljärgnev tabel kirjeldab kokkupõrke raskusastme ning kiirenduse mõjuteguri (ASI) ja teoreetilise pea kokkupõrkekiiruse (THIV) lubatud maksimumväärtusi.
Tabel “Kokkupõrke raskusastmed”